Hotelliporno

Neli kuud on kuhugi kadunud. Kuhugi Euroopasse ja Venemaale ja Hong Kongi. Või sinna 180 km/h Valga-Pärnu maanteele. Aga mul on sellest kõrini. Aitab lennukitoidust, hotellidest ja võõrkeelsetest naistest.

Uus?

Millised hetked ütlevad sulle, et aasta on hästi alanud? Kas hetk mil sa hüppad välja helikopterist, maandud pehmel puutumata lumel ning naudid Alpe koos parima võimaliku seltskonnaga? Või kui õuna martinit juues tantsib sulle vaieldamatult klubi kõige ilusam naine ning sa tunned oma tagataskus sviidi uksekaarti, mille võtmise ettepanekut ei teinud sina, vaid tema? Või kui sa aasta esimestel minutitel Šveitsi Alpides asuva villa mullivannis Moët & Chandon’it jood ning jälgid oma parimat sõpra läbi viiesaja eurose järgmist valget rida sisse hingamas ja samal ajal kahele topless prantslannale seletamas, et kõigil on oma hind? Midagi nendest igatahes ütleb mulle, et seda aastat ei saa eelmisega võrrelda..

USAst tagasi

Planeeritud kahenädalasest tripist sai kolm. California on piisavalt huvitav, et sinna pikemalt pidama jääda.

Väga lühike kokkuvõte oleks, et Hollywood on täpselt see, mida telekas meile näitab. Massiliselt luksust, ilusaid inimesi ja raha. Carreraga ringi sõites ei ärata sa peaaegu et mitte kelleski mingusugust huvi, sest su kõrval on Bently’d, M-seeria bemmid ja Cadillac’id. Autorendid näitavad Eesti omadele aga silmad ette, kõiki eeltooduid oli võimalik vajadusel saada.

Linnast välja sõites on aga teine lugu: raha ja kuulsus on magnetiks. Kaks kahekümnendates noormeest Porschega suvalise motelli dinersis on vaatamisväärsus. Väike lõõpimine teemal, et oleme filmiprodutsendid Euroopast lõi liiga paljude noorte neiude silmad särama.

Pikalt reisist kirjutada ei kavatse, olen sellest juba liiga palju rääkinud. Kommentaariks veel niipalju, et raha olemasolul on seal ringi trippimine lahedam kui kuskil mujal. iPhone ning suvine garderoob sai ka kaasa toodud..