Mulle ei meeldi raha. Aga mina ei ole raha välja mõelnud. Raha oli juba siin, kui mina tulin. Ja ma olen õppinud raha armastama. Ma armastan raha. Nii seda konkreetset, mis mul on, kui ka seda ülejäänut, mis olemas on.
Küsimus ongi selles, kuidas saada raha. Raha vastab teistele küsimustele ise. Näiteks: kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi? Vastus? Kolm korda võite arvata.
Sõnaga saab kõik. Tuleb ainult teada, kuidas. Mind aitas see, kui ma kunagi avastasin, et iga suhtlusakt on nagu seks. Hakkasingi niimoodi suhtlema. Iga kohtumist võtan kui vahekorda. Eeldus on see, et inimesed otsivad suhtlemisest naudingut. Seda nad ka saavad. Kõik. Inimesi on igasuguseid, kes tahab hellust, kes tahab, et talle haiget tehakse, kes tahab ise haiget teha. Tuleb ära tunda, kellega tegu.
Mulle tuleb meelde – sa ütlesid mulle kunagi, et ma pean inimesi autodeks, sest kasutan haiget tegemise kohta väljendit “sissesõitmine”. Sa eksid ja ei eksi. Ma ei pea inimesi autodeks. Ma pean inimesi mudelautodeks, millega ma mängin.
Ma jään üksi. See on minu valik. Ma olen üksi. Ühe öö võin ma ju ka üksi olla. Ma saan olema üksi. Lõppkokkuvõttes. Ma ei nuta. Ei hukutatud pärast ega ka nende pärast, kes täna hukutamata jäävad. Mul võib ju ka üks puhkepäev olla. Ja mul ei ole viitsimist bimbodega maid jagada. Täna ei ole tuju.
Yuppiejumal.
