Eile hommikul tundsin, et pean midagi kirja panema. Nagu viimasel ajal kombeks lükkasin seda edasi. Ja siis tulid kommentaarid..
Jah, Liil on õigus. Ma olin tükiks ajaks kinni jäänud. Teatud inimesed suudavad võibolla mõista. Teistele üritan ehk kuidagi seletada. Läbi oma vaatenurga, sõnade ning tunnete.
Mul on komme põgeneda. Matta end töösse või kaduda mõneks ajaks. Lund veel pole ning soojas käisin ära. Mitte küll põgenikuna, vaid katsejänesena. Omamoodi oli see kasulik. Järgmine aste karjääriredelil sai astutud ning lahtised otsad kinni nõelutud.
Veritseb veel, aga mul on parem.
Lugemiseni,
Mark
