Life is too short to dance with ugly chicks

Ma ei mäleta enam kus ma seda tsitaati esmakordselt kuulsin, kuid just hiljuti tuli see ühe tuttavaga jutuks. Sisemine ilu on puuduliku välimise iluga inimeste väljamõeldis ja lohutus. Peaaegu mitte kunagi ei näe sa Dorian Grey’liku noormehe kõrval ülekaalulist naisterahvast või pikajalgse modelli kõrval õllekõhuga maameest. Välimine ilu leiab enda kõrvale sobiva partneri. Ilu on vaataja silmades? Sittagi. Ühikond on oma reklaamide, filmide ja ajakirjadega maalinud photoshopiliku iluideaali mida kõik ühel või teisel viisil järgivad. Mida lähemal oled sa Vogue’i või Vman’i kaanestaarile seda suurem šanss on sul enda kõrvale samasugune leida.

Veedan vähemalt neli õhtut nädalas treenides, ei suitseta, ei joo, kulutan ebanormaalseid summasid toidule, riitele, aksessuaaridele ning naistele. Teenin kordades üle Eesti keskmise, olen intelligentne ning saan naistest vahest paremini aru kui nad ise. Milleks peakski ma oma aega raiskama millegagi vähema kui parima, ideaalse, perfektsega?

Kaasblogijad kurdavad, et “kõik head mehed on võetud ja saadaval ainult mõtetud, igavad ja impotendid.” Ma ütleks sama naiste kohta. Kõik head on kinni ja vabu ei taha lihtsalt keegi. Või kui tahad siis juhtub su väljavalitu olema pirtsakas, egoist ning kompromissitu bitch.

Maalinud endale perfektse pildi ühest mehest (tihti just vaadeldes seda läbi naise silmade), abikaasast ja isast, ei rahuldu ma vähemaga ning püüdlen selle poole iga päev. Miks peaks ma aega kulutama madala enesehinnanguga naiste peale kes ei suuda otsustada millal nad end haletsevad ning millal teistest paremaks peavad?

ps. Palun jätame ära kommentaarid teemal “miks sa nii kibestunud vms oled?”. Eelnev on minu isiklik üldistus ja vaade mingile osale. Raporteerides.. mul on hetkel rohkem raha, ilusaid ja tarku naisi ning seksi kui kunagi varem .)