Seks saunas

Ka tänane post läheb samuti teemasse “milliste otsingusõnadega minu blogisse jõuti”.

Üldiselt on kõik lihtne ja loogiline, mis sellest ikka kirjutada. Kui saun oma olemuselt üldse ei meeldi või kuuma ei kannata, ära hakka ronima. Põhjustad ainult endale või partnerile ebamugavust. Kui saun meeldib või mõte kuumas saunas vallatlemisest ahvatleb, otsi võimalus.

Nõrk süda ja astma ei tule kasuks. Tõenäoliselt on neid ohtlike haigusi veel. 80 kraadises saunas seksima hakata on samuti rumalus, olgu su saunavaimustus või kuumataluvus kui suur tahes. Tuleks ikka valida saun mis jahtunud või veel mitte nii kuumaks läinud. Samas kiire oraalseks on täitsa okei ka kuumemas saunas.

Üldiselt tuleks võimalusel järgi proovida. Mõnele hakkab väga meeldima. Mulle mitte nii väga.

BMW Durex

WordPressi statistika on ülimalt huvitav. Viimane avastus, millega minu blogile otsingumootori kaudu jõuti on pealkirjas mainitu, just sellisel kujul. Peab siis lugejale andma mida tahetakse..

BMW – Rullnokkade poolt rikitud mainega väga hea, kvaliteetne ja mugav saksa auto. 
Durex – Ühed levinumad kondoomid. Parim: Pleasuremax; kõige halvem: Performa

BMW ja Durexi ühisosa: mõlemas istub munn. No offence, it’s a joke.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Kaua aega on eemald oldud ja toimunud on üht teist. Näiteks Jànus on tagasi. Ja kõigile spekultantidele: tema ei ole minu ega mina ei ole tema alter-ego, vend või kurat teab kes. 2 täiesti erinevat inimest kergelt sarnase maailmavaatega. Sarnaseid blogisi on sadu, ebahuvitavatest ei teata lihtsalt midagi. Kuigi jube hea võrdlus toodi ühes kommentaaris välja, Jànuse kohta siis: “Kaur Kender kirjutab jälle…”. Pean tunnistama, et pool aastat tagasi käis mul ka endal see mõte peast läbi. Hea on lugeda sellist teksti.

Lühidalt viimast kuud kokku võttes võib öelda, et aastavahetus oli hullumaja. Aasta alguses otsustasin Prantsusmaale sõita ja lõpuks ka lund näha. Les Trois Valles on ka mu järgmise aasta sihtkohaks. Ning hetkel shoppan Stockholmis. Viimased neli jaanuari on stokis lõppenud. Hea valik, ilusad naised ja super teenindus.

BMW’ga noormees ootab 18-25 aastaste neiude kõnesid

Raadiot kuulan ma harva. Aga kuidagi liiga tihti satun ma seda just siis kuulama, kui sealt mõni tutvumissaade tuleb. Ja tutvumissaadetega, kusiganes siis, on see huvitav asi, et 95% kuulutustest on stiilis: “Kaks noormeest tutvuvad ilusate neidudega vanues kuni …, et nädalavahetusel midagi huvitavat teha”. Neist veel omakorda 50% sisaldavad sõna “autoga” ja neist veel omakorda pool asendavad sõna “autoga” sõnaga “bee-emmveega”. What the fuck?

Mitte, et mul oleks midagi tutvumissaadete vastu, aga natuke ühekülgne tundub see asi. Aga vaatame seda bemari asja lähemalt. “Keskmine eest mees” ™ on piisavalt lammas, aga mitte nii rumal, et pakub midagi kuskil kus seda vaja pole. Järelikult on nõudlus, ilma selleta poleks ju pakkumist. Siit järeldub omakorda, et keskmisele eesti naisele on bemari mingi näitaja. Miks?

Ärge saage minust valesti aru, BMW on väga hea auto. Maailmas üks parimaid. Vähemalt enamus neist. Viis aastat tagasi tehtud bumerid on kvaliteetsemad ning mugavamad kui värskelt tehaselindilt tulnud jaapanlased. Aga kas suvaline tibin seda jagab? Vaevalt.

Mõni aeg tagasi jutustasin ühe naisterahvaga ja teemaks tulid autod. Kaalusin tol hetkel linnamaasturi soetamist ning mainisid, et X5 oleks hea valik. Neiu noogutas põlevate silmade saatel hoogsalt kaasa. Oleks ma maininud Grand Cherokeed oleks ta mulle samatühja pilguga edasi otsa vaadanud.

Naistele loeb alati bränd rohkem kui asi ise. Kui on ikka Dolce & Gabbana siis pole tähtust kuidas see hilp välja näeb, peaasi et märk kõigile välja paistab. Kummastav on aga see, et eesti oludes on BMW maine nii maha tehtud, et tõmmatakse paralleele selle ja preservatiivi vahel: mõlemas istub munn.

Märgiks veel ära, et vanus, mille puudumisele tihti süüd pannakse, ei määra siin rolli. 18 või 28, lugu on sama.

Olen viimane inimene maapeal

Olete näinud filmi Vanilla Sky? Üks muljetavaldavamaid kohti oli filmi alguses, kus peategelane mööda inimtühja Times Square’i ringi jooksis. Enne aastavahetust sai kiirelt käidud ka Londonis ning “I am Legend” ära vaadatud. Inimtühi New York: lummav. Millegipärast on mulle selline tühjus alati meeldinud.

Eile õnnestus mul ka hetkeks seda tunnet ise kogeda. Pärast kella kümmet otsustasin veidi ringi sõita. Kuna olin kuidagimoodi uusaastapeo käigus kingapaela lõhkunud hüppasin veidi enne ühtteist sisse mustika Prismasse. See oli ainuke lahtiolev pood mis mulle ette jäi. Paelu valides jõudis mulle äkki kohale, et peale minu pole selles hiiglaslikus poes kedagi. Vähemalt polnud kedagi ei näha ega ka kuulda, peale krabiseva muusika, mis läbi Prisma helisüsteemi kostus. 1. jaanuari õhtu või maailmalõpp?

Neis kahest filmis veel niipalju, et Times Square oli tõesti inimtühi ühel ilusal pühapäeva hommikul mil seal Vanilla Sky’d filmiti. Ning I am Legend tegijatele läksid need kuus ööd mil Brooklyn Bridge’il võtted toimusid maksma rohkem kui 5 miljonit dollarit. Tulemus oli seda väärt

Pühad läbi, äkki on nüüd rohkem aega, et ka blogi kirjutada, toimunud on ju palju. Head uut.